2022a kui tegelesin Ravila mõisa meierei teise korruse müüride taastamisega (loe siit) mainis klient, et millalgi võiks konserveerida ka meierei abihoone maakivist müüride jäänukid, et need rohkem ei laguneks ja oleks ohutud seal mängivatele lastele ja teistele uudistajatele.
2023a suvel võtsin siis selle töö käsile. Tegemist on vanade abihoonete müüri jäänustega mis on laiali laotunud üsna suurele alale.
Müürid olid päris kehvas seisus, palju lahtiseid kive ning müürist välja kukkunud kive, mis õnneks polnud kaugele veerenud. Tellija soov oli müürid kindlustada, et need rohkem ei laguneks ja asetada tagasi mõned väljakukkunud maakivid aga säilitades vana asja välimuse. Selletõttu on ka piltidelt vaadates raske aru saada, kas ja mida ma seal üldse tegin. See oli ka eesmärk. Kohe ei torkagi silma, et tegu on taastatud müüriga.
Tööde käigus võtsin varisemisohtlikud kohad lahti ja kinnitasin need uuesti. Kivid mis olid müürist luba küsimata lahtkunud, panin tagasi ja kinnitasin need piisavalt tugevalt aga ei täitnud vuuke siledaks, et säilitada vana ja lagunenud müüri ilme.
Ühes kohas kus kõrgemal paiknevad kivid seisid paigal veel pelgalt tahtejõu najal, tuli need siiski eemaldada. Ülejäänud müüridel sai kõik puhastatud ja uuesti lubja-liiva seguga kinnitatud. Müüri ülemises servas kasutasin tsemendi-lubja segu, et tagada tugevus ja ilmastikukindlus.
Müüride kõrguseid ma ei muutnud ja müüri ülaservasi sirgeks ei ladunud. Kõik selleks, et säilitada veenvalt vana välimus.
Ainsad kohad, kus pisut ajahamba tehtud tööd kohendasin olid ukse ja akna avad. Mõnes kohas olid müürid nii lagunenud, et treenimata silmale oli keeruline tabada akna või ukse kohti. Seal kasvatasin natuke müürijuppe, et avade kontuure esile tuua ja vaatajal oleks lihtsam omas fantaasias hoone kontuure ja otstarvet paremini visualiseerida.
Nokerdamist oli seal omajagu. Pisut rohkem kui kuu aega pusimist ja muutust nagu polekski :).
