2025a Mail lõpus pigistasin teiste tööde vahelisse nädalavahetusse ühe pisema töö. Lihtsalt sellepärast, et see oli oma kodukandis. Tegemist oli tellistest laotud fassaadi jupiga, mille alumine osa oli ajale ja ilmastiku tingimustele järele andnud. Pole ka väga imestada, see maja on seal püsinud juba üle saja aasta.
Kui esimese hooga arvasime, et mis seal siis ikka, uued tellised paika ja tehtud. Aga võta näpust, kohalik muinsuskaitse oli teisel arvamusel ning ja nõudis ajastu truud tellist. See nõudmine lisab objektile kuhjaga keerukust juurde. Mitte kivi ladumise osas vaid just õige kivi leidmise osas. Üks asi on leida selle ajastu tellis, teine teema on leida just õiget tooni tellis.
Õnneks võttis tellija selle ülesande oma kanda ning mina sain keskenduda ainult ehitustöödele.
Nagu pildilt näha oli fassaadi seisukord üsna kehvake. Puudulik vihmaveerenn lasi katuselt langeval vihmal otse teele kukkuda ning sealt omakorda pritsis vee seinale. Kevad-sügis perioodil kipub pragudesse imbunud vesi öösiti jäätuma (meie kliima eripärad). Teadupärast vesi jäätudes paisub ja nii saavadki tasapisi pragudest pilud ja piludest augud ning tühimikud. Varasemalt oli keegi püüdnud sokli osa seguga lappida (või oleks õigem öelda, betoneerida) aga see ei ole ajale kõige paremini vastu pidanud.
Esimese tööna pidin seina osaliselt vundamendini lahti võtma ning puhastama. Kuna objekt asus Viljandi vanalinnas, kus on kitsad tänavad ja liigub palju autosid, tuli kõik eemaldatud kivid koheselt minema viia ning pärast jaokaupa jälle tagasi tuua. Samuti tuli segu valmistada mujal. Mitte alati ei õnnestunud autot lähedusse parkida. Nagu öeldakse, loodus tühja kohta ei salli ja kui läksin varustusretkele oli minu jaoks mugav parkimiskoht enamasti hõivatud. Lisaks kivide sättimisele toimus ka kassi-hiire mäng parkimiskohaga. Logistiliselt oli see töö üks kõige keerukamaid.
Edasi läks kivide ladumiseks. Kuna juba alumises reas olid kumerusega kivid, mida leida ei õnnestunud, tuli vajalikud kivid käsitsi kumeraks lihvida. Üsna igav ja tolmune töö.
Ladumisel tuli korduvalt telefon taskust välja sikutada ja pildilt piiluda, milline fassaad algselt oli, et uus muster ja vuugid tuleks võimalikult originaali lähedased.
Kivide sidumiseks kasutasin minimaalse tsemendisisaldusega lubjasegu. Kumerate vuukide viimistlemiseks läks kasutusele vastupidine segu. Enamus tsemendi baasil aga minimaalselt lupja.
Mõned nädalavahetused nokitsemist ja valmis ta saigi.
