2020a jääb ilmselt kõigile meelde tänu COVID viirusele, eraldatusele ja kodukontoris töötamisele. Ehitajatele tähendas see hapukurgi-hooaega. Segumasinat ju köögi lauale ei tõsta. Aga eks igas halvas on ka midagi head. Sain ette võtta juba pikalt plaanitud lehtla ehitamise oma koduse aia nurka. Kõikidel vabadel hetkedel olin iseendale tellijaks. Maakivi tööd on suhteliselt individualistlik ala ning see ei vaja suurt brigaadi, enamasti ma töötangi üksinda. Sestap sain siiski turvaliselt tööde teha ka sellel segasel perioodil ja lehtla valmimine võttis pea terve aasta. Kaevetöödega alustasin märtsis ja avamis pidu toimus septembri lõpus.
Et ametile truuks jääda, tegin selle ikka maakividest ja vanadest tellistest.
Lehtla suuruseks sai maha märgitud 4,5 x 8m plats ning kohad kuuele postile. Esimeses etapis ladusingi postid. Pildilt küll ei torka see kohe silma aga postide maakivist osad on ümarad, läbimõõduga ~80cm.
Kui postid olid oma kõrguse saavutanud, hakkasin laduma tellistest kaari. Nagu tavaks saanud, kasutasin vanu käsitöö telliseid (19 saj lõpp) ning lubjasegu. Kollaka tooni saavutamiseks lisasin vuugi segule pigmendiks raud oksiidi.
Kui kaared valmis, oli järg katuse käes. Kui katuse sarikad ja roovitis paigas, katsin katuse osaliselt laudisega ning vahepealt läbipaistva PVC profiiliga, et lehtlasse rohkem naturaalset valgust saada. Eraldi tasub märkimist, et katte laudadeks kasutasin vanu tsaariaegseid veesoonega katuselaudu. Need õnnestus päästa ühe lammutamisele läinud hoone utiilihunnikust. Taaskasutus on ju moodne :).
Kui katus peal, oli järg kamina, pliidi ning tagaseina ehitamiseks. Kamina korstna ladusin musta värvi klombitud tellistest (kivid pärinevad kohalikust kaubandusvõrgust aga klompisine need ise).
Nüüd oli järg põranda ladumise käes ja egas seal rohkem tööd polnudki. Aega läks mis läks aga aega läks. Loodetavasti jääb ikka aega ka lehtla sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
